Saab 9000 Kliimaseadmete areng

Algallikas: http://www.tomorrowstechnician.com/tt/t230332.htm
mis omakorda baseerub Boe Kalinoski artiklile ImportCar magazine

Tõlkis ja kohandas: duesenberg

Kui Saab esitles 1986. aastal mudelit 9000, oli see Rootsi autovalmistajale revolutsiooniline hetk. Esimest korda oli Saabi mudelivalikus auto suurema hulga elektroonikaseadmetega, sealhulgas ka keerukas kliimaseade. Saabile kohaselt oli ka kliimaseade ACC1 väikese omapäraga - seda ei saanud välja lülitada ning konstruktsiooni iseärasuse tõttu (õhu suunamist teostava klapi asendit jälgiti potentsiomeetri vahendusel) võis juhtuda, et seade omadega pisut sassi läks ja vabalt valitud õhuavadest vabalt valitud temperatuuriga õhku puhus.

Nutikam Saab
1990. aastal tuli Saab välja palju "nutikama" süsteemiga ACC2. Uuel süsteemil olid täiuslikumad sensorid, täpsem õhuvoogude juhtimine ja ka väljalülitusnupp.

Huvitav ja innovaatiline lahendus on päikeseandur (Saabi patenteeritud lahendus). Päikeseandur fotoelemendi kujul päikesekiirguse intensiivsuse mõõtmiseks oli ka ACC1-l, kuid ACC2-l loodi viiest fotoelemendist ja mikroskeemist seade, mis lisaks arvutas veel ka päikese tõusunurka ning isegi selle, millisest suunast päike paistab.

Saavutamaks kiiremat ja täpsemat kontrolli salongi kliima üle, laiendati ACC2 mikroprotsessori mälu. Lihtsustamaks rikkeotsingut lisati seadmele täiuslikum enesekontrolli funktsioon (ACC2-l kuvatakse displeil leitud vigade arv umbes kümne sekundi jooksul pärast käivitust). Mõistagi on võimalus ühendada testiskanner TECH II, vastava tarkvaraga varustatult kommunikeerub see ka teiste auto süsteemidega.
1995-1998 mudelitel täiustati kliimaseadet veelgi: mikroprotsessor rekalibreeriti ja lisati andur, mis jälgis süsteemist väljuva õhu temperatuuri.

Kliimaseadme juhtplokk saab infot neljalt andurilt ja juhtnuppude seadetest. Peale auto käivitamist lülitub seade automaatselt sisse ja vastavalt vajadusele kas soojendab või jahutab sisenevat õhku kuni soovitud salongitemperatuuri saavutamiseni. Seade lülitab automaatselt sisse konditsioneeri pumba, kui välisõhu temperatuur on suurem kui 5°C. Kütusekulu suurt tõusu töötavast konditsioneerist siiski peljata ei tasu, kuna konditsioneeri pump lülitatakse tööle mõneks minutiks korraga (kui pikalt konditsioneeri pump töötab, sõltub sellest, kui jahedat õhku salongi soovitakse). Liiatigi kuivatab konditsioneer meie liigniiske õhu just parajaks.

Alati on võimalus programmi automaatsetest seadetest mööda hiilida ja valida funktsioone käsitsi. Sellisel puhul jätab seade valitud funktsiooni käsijuhtimisele, kuid jälgib automaatselt teisi. (näiteks saab käsitsi muuta ventilaatori pöörlemiskiirust, kuid sissepuhutava õhu temperatuuri reguleerimisega hoitakse salongi temperatuur etteantud väärtuse juures).

Külma ilmaga käivitamisel aktiviseerib ACC programm automaatselt tagaklaasi ja peeglite soojenduse, juhib õhuvoolu esiklaasile ja seab maksimaalse temperatuuri ning ventilaatori madalad pöörded. Niipea kui salongi sisenev õhk on veidi soojenenud, suunatakse osa õhuvoolu jalgaderuumi ja ventilaatori pöördeid suurendatakse. Kui salongi temperatuur jõuab etteantud temperatuurini, vähendab seade ventilaatori pöördeid ja alandab sissepuhutava õhu temperatuuri ning edasi toimubki valitud temperatuuri hoidmine sissepuhutava õhu temperatuuri ja ventilaatori pöördetega automaatse muutmisega.

Soja ilmaga käivitades suunab ACC programm õhuvoolu armatuurlaua esipaneelil olevatesse õhuavadesse, lülitab sisse konditsioneeri (kui just ECON olek pole valitud) ja seab ventilaatori pöörded maksimaalseks. Kui välisõhu temperatuur on suurem kui 27°C, lülitab seade umbes ühe minuti pärast sisse salongiõhu retsirkulatsiooni. Kui salongi temperatuur läheneb valitud temperatuurile, lülitatakse õhuvõtt ümber välisõhule ja ventilaatori pöördeid vähendatakse sobivale tasemele.

ACC-d on võimalik ka ise mingil määral programmeerida, et iga kord autot käivitades lülitataks sisse soovitud funktsioonid. Selleks tuleb need funktsioonid käsitsi valida ja peale seda korraga vajutada alla parempoolse klahvideveeru kõige ülemine ja kõige alumine klahv. Nüüd tuleks süüte välja lülitada ja ca 4 minutit oodata (kuni salongiõhu temperatuuri andur oma tööd lõpetab) enne kui programeerimise tulemusi testida saab. Tõhistada saab programmeerimist vasakpoolse klahvideveeru kõige ülemise (AUTO) ja kõige alumise (OFF) klahvi korraga allavajutamisel.
Mõnikord võib olla vajadus ACC rekalibreerida (näiteks peale akujuhtme eemaldamist vms.) Selleks tuleb kooraga alla vajutada vasakpoolse klahvideveeru kõige ülemine ja parempoolse klahvideveeru kõige alumine klahv. Kalibreerimise käigus näidatakse displeil kas "0" või kui mõni viga leitakse, siis vea kood. Kui kalibreerimine lõppenud, näitab displei taas valitud temperatuuri.

Seadmed
Soojendusradikas on paigutatud seadme alaossa. Kuna Saab ei kasuta selle süsteemi puhul soojakraani, on soojendusradikas alati tuline kui mootor töötemperatuuri saavutanud. Salongi juhitava õhu reguleerimise eest kannavad hoolt kaks pöördklappi, mis kõrgeima soovitud temperatuuri puhul suunavad kogu õhuvoolu läbi soojendusradika ja madalaima soovitud temperatuuri puhul kogu õhuvoolu radikast mööda.

Kui jahutussüsteemist on lahkunud mõningane kogus vedelikku, salongipõrand on märg ja lõhnab antifriisi järele, tasub otsekohe kahtlustada soojendusradika lekkimist. Koos radika vahetusega on soovitav vahetada ka ventilaatori mootor, kuna radikani jõudmiseks tuleb ventilaatori mootor niikuinii eemaldada ja liiatigi on mootoril kalduvus ära väsida enam-vähem samal ajal kui soojendusradikalgi (või siis vähe hiljem).
Parim kindlustus võimalike soojendusradika lekete ja ka kogu jahutussüsteemi probleemide vastu on jahutusvedeliku sage vahetamine (hiljemalt kahe aasta tagant) ning ainult parim saadaolev jahutusvedelik on piisavalt hea.
Ventilaatori mootoril hakkavad häält tegema puksid ning kuluvad ära harjad ning kollektor.

Soojendusradika eemaldamine
Protsess on küllaltki aega- ja vaevanõudev. Erinevate aastakäikude mudelitel võib olla soojendusradikani jõudmine veidi erinev, samuti erinevad praktikute töövõtted - vanematel mudelitel tuleks eemaldada kojameeste mootor koos hoovastikuga, mõni soovitab konditsioneeri külmaainest tühjaks pumbata, teine leiab, et saab hakkama ka ilma. Põhimõtteliselt tuleb toetuda järgmistele pidepunktidele:
teha kapoti all piisavalt ruumi, saamaks ventilaatori mootori korpust eemaldada
teada, kui palju on võimalik konditsioneeri aurusti korpust liigutada (seda juhul, kui külmaainet välja ei pumpaks)

Saab Safety Recall
Mõne aasta eest kutsus Saab tagasi 1992 - 1994 aasta 9000 mudelid turvapatjade kontrolliks. (Tootja kampaania nr.708). Kontroll oli tarvilik, sest lekkivast salongiradikast oleks kuum jahutusvedelik tilkunud otse turvapatjade kontrollmoodulile. Kaitsmaks juhtmoodulit võimaliku lekke puhul kuuma jahutusvedeliku ja sellest tuleneva lühise eest paigaldati moodulile väike plastist katus.

Varasemad salongiradikad olid alumiiniumist, plastist otsavannidega ning lekked tekkisid pahatihti kohtades, kus plast ja alumiinium kohtusid. Hiljuti tuli Saab välja uuendatud, täisalumiiniumist salongiradikaga, mille eluiga on märgatavalt pikem.