2. SISSEJUHATUS

Lühend SAAB tähendab rootsi keeles Svenska Aeroplan Aktiebolaget. Algselt oli firma tegevuseks lennukite ehitamine, kuid pärast II maailmasõda alustati ka autode tootmist. Põhjusteks olid suur puudus sõiduautodest, kuna Saksa autosid ei olnud võimalik osta, ja SAAB'i ümberorienteerumine rahuajale, mille tagajärjel lennukitehased seisma jäid. SAAB Automobile AB käesoleva aja seisundit kirjeldab üldjoontes Lisa 1 (http://www.saab.com).

Käesolevas referaadis on püütud vaadelda SAAB sõiduautode müügitulemusi ning lühidalt ühe või teise uuenduse mõju müüginumbritele. Samuti on välja toodud tema peamise konkurendi, Volvo, eeliseid.

3. MÜÜGIEDU

Kuna sõna müügiedu on defineeritav mitmeti, siis käesolev peatükk on loodud kajastamaks autori seisukohta selle väljendi kohta. Nimelt on sõna müügiedu antud referaadis kasutatud kirjeldamaks ka automüügi ebarahuldavaid tulemusi. Sel puhul aga koos selgitustega. Referaadi pealkiri on valitud tahtlikult "SAAB sõiduautode müügiedu", et jätta esmapilgul mulje nagu SAAB'ide müük oleks kulgenud pidevalt probleemideta. Referaadiga lähemalt tutvudes aga on võimalik näha, et see nii ei ole. Tegelikkuses on SAAB autosid saatnud paljud ebaõnnestumised, mille põhjuseid käesolevas referaadis ka põgusalt vaadeldakse.

4. SAAB'I MUDELITE MÜÜGITULEMUSED.

4.1. SAAB 92
Juba oma esimestel tegutsemisaastatel said SAAB'i tootjad aru, et selleks, et autot edukalt müüa peab ostja saama valida erinevate modifikatsioonide vahel. Esimesed SAAB'id värviti eranditult roheliseks ning neil puudusid paljud võimalused, mida said kasutada teiste automarkide eelistajad. Näiteks ei olnud mudelil 92 üldse pakiruumi. Aga juba 1952. aastal toodi välja mudel 92B, millele oli juba pagasiruumi luuk lisatud ja mille puhul sai valida piiratud värvigammat ja tellida ka katuseluuki (1995.a. Tehnika Kõigile, 1995, nr. 1). Kuna aga esimene mudel valmis erakorralises kitsikuses, siis see erilist tuntust ei saavutanud. Osalt võib põhjuseks tuua ka konkurendi Volvo turuosa hõivamise strateegiat, mille käigus 1944. aasta, seega veidi enne SAAB-i esimese mudeli tulekut kehtestati uuele Volvo PV444-le dumping-hind 4400 Rootsi krooni.

4.2. SAAB 93
Mudelit 93 esitleti 1956. aastal. See mudel oli varustatud kolmesilindrilise mootori ja parandatud vedrustusega, kõne alla tuli ka neljakäiguline käigukast. Mudelil 93F riputati uksed kere külge esiserva pidi. Neid autosid oli juba võimalik eksportida USA-sse, Portugali ja Hispaaniasse. Alates mudelitest 93 ja 93F algab ka SAAB'i jaoks võidusõitudest aktiivsema osavõtu aeg, mis aitas tublisti kaasa müügile eriti just USA-s, kus valitses suurte ja kiirete autode buum. 1960. aasta lõpuks oli SAAB võitnud 18 maailmamainega rallit. Autoajaloolaste arvates aga pole SAAB tegelikult turgu võita üritanud niivõrd sportliku poolega kui just praktilise ja omalaadse autona. SAAB'ide müügile Euroopas aitas eriti kaasa ökonoomsus, kergus ja suur pagasiruumi mahutavus.

4.3. SAAB 95
1995. aasta ajakirja Tehnika Kõigile andmetel toodi esimene universaalkerega mudel SAAB 95 välja 1959. aastal ja see rõhutas veelgi SAAB'i püüdlemisi näidata end kui praktilist autot. Seda ka saavutati, sest väikese universaali kandevõimeks saadi erakordselt hea 500 kg. Samuti oli mudel 95 varustatud võimsama mootoriga. Kuigi universaalkerega SAAB oli ennekõike orienteeritud Euroopa turule, olid tema väliskujus tuntavad tugevad ameerikalikud mõjud.

4.4. SAAB 96
Ajakirja Tehnika Kõigile 1995. aasta 1. nr. põhjal olid esimesed "üheksakümne kuued" endiselt kahetaktiliste mootoritega ja kolmekäiguliste käigukastidega. Ent peagi lisati neljakäiguline käigukast ja Fordi V4 mootor. Mudelit 96 toodeti 1980. aastani ja tervelt 547 000 autot. Mudeleid 92, 93, 95 ja 96 kokku toodeti 730 607 tükki, mille põhjal võib öelda, et SAAB 96 oli loetletuist edukaim (autori arvamus).

4.5. SAAB 98, Sonett II ja Sonett III
Selle taas universaalkerega mudeli prototüüp ehitati Itaalia kerefirma Caggiola, kuid tänu suurtele majandusraskustele seeriatootmiseni ei jõutud.
Vaatamata pidevatele majandusraskustele tegeles SAAB ka sportautode tootmise ja ka võistlemisega. Sportauto Sonett II tuli välja 1966. aastal, esialgu kahetaktilisena ning hiljem neljataktilise V4 mootoriga, tänu millele tuli teha olulisi muudatusi nii väliskujus kui ka tehnilise poole pealt. Uus modifikatsioon sai nimeks Sonett III. Autosid Sonett II ja Sonett III toodeti tervelt 10 326. ([http://www.saabusa.com/models.html])

4.6. SAAB 99
Mudel 99 tõi kaasa palju uuendusi ning seetõttu oli selle mudeli läbimüük suur, ent mitte nii suur kui mudeli loojad lootsid. Esmakordselt said ostjale kättesaadavaks elektrilised istmesoendused ja esitulede pesu. Samuti arendati kaheliitrist jõuallikat, mis USA turu jaoks saavutas 110 hobujõudu ning hiljem lisandus turbo, mis viis võimsuse 145 hobujõuni. Müügitulemused aga jäid arvatavasti kesiseks tänu uue SAAB'i omanäolisusele ja ekstsentrilisele väliskujule ning USA-s kehtivatele kõrgetele turvalisusenõuetele. SAAB'i ajaloolane Graham Cowland on oma intervjuus Suurbritannia teleajakirjale Top Marquea öelnud, et vajaliku turvalisustaseme saavutamiseks ei olnud 99-l piisavalt pikkust.

4.7. SAAB 900
Suurbritannia telesaatele Top Marques antud intervjuus ütleb SAAB'i ajaloolane Graham Cowland, et SAAB 900 on teinud SAAB'i heaks rohkem kui ükski teine mudel.
Tänu USA turvastandarditele muudeti mudelit 99 nii palju, et sellest sai uus 900. Kuna esialgu pälvis mudel SAAB 900 vaid leige vastuvõtu, siis otsustasid SAAB'i insenerid seda ümber teha, lisades automaatse veojõu kontrolleri. 1984. aastal ehitas SAAB oma 100 000. turbolaadimisega auto. SAAB 900 kõrghetk oli tõenäoliselt aasta 1991, mil töötati välja uus turbolaadimine, mis tõi kaasa võimsuse kasvu 175-le hobujõule. 1994. aastal vahetati 900 välja uue 900-ga. Selleks ajaks oli esimese generatsiooni SAAB 900 toonud SAAB'ile juurde palju väga erinevaid kliente, kuid peamine SAAB'i maine muutumise suund oli just eksklusiivsuse ja kvaliteedi poole. (http://www.saabusa.com/models.html/saab900)
Teise generatsiooni 900 tuli välja 1994. aastal ning see ei olnud lihtsalt parandatud variant, vaid täiesti uus, igati kaasaegne mudel. Samas oli see ka esimene SAAB, mis valmis koostöös suurima autoettevõttega maailmas, General Motorsiga. Võib vaielda, kas SAAB kaotas oma isikupära tänu GM-i osalusele või mitte, ent uued kapitalimahutused aitasid kahtlemata välja töötada paremaid autosid nii müügi kui ka tehnilise külje pealt. SAAB'i tootmis-strateegia on koostöös General Motorsiga muutunud luksuslikkuse poole, mida kajastab hulgaline standardvarustuse komplekt. Samas aga ei ole kaotatud ka sportlikku külge.

4.8. SAAB 9000
SAAB 9000 sündis 1984. aastal tänu koostööle Fiat'iga. Vaatamata algsetele lootustele ehitada SAAB 9000, Fiat Croma, Alfa Romeo 164 ja Lancia Thema samale põhjale, olid lõpuks nende autode vahel vahetatavad vaid mõned üksikud detailid. SAAB 9000 on püüdnud rõhuda just sportlikule ja mugavale ostjaskonnale. SAAB 9000 reklaamikampaania käigus tehti Talladega kiirusrajal Alabama, USA-s 1986. aastal 21 rahvusvahelist kiiruserekordit. SAAB 9000 müügile tulid kasuks ka mitmed turvalisusetestide võidud ja Rootsi suurima kindlustuskontserni Folksami auhind "Rootsi turvaliseim auto", mille SAAB 9000 on võitnud mitmel korral. (http://www.saabusa.com/models.html/saab9000)
Kuna aga SAAB 9000 väliskujust oli kadunud pea-aega igasugune omapära ja ekstravagantsus, siis ei saanud müügitulemused olema nii suured nagu oodatud ning mudel 9000 ei saavutanud erilist edu USA-s ning ka Euroopas.

4.9. SAAB 9-5
Uus mudel 9-5 on töötatud välja 9000 põhjal ning tuli välja 1997. aasta kevadel. Kahtlemata on tegu General Motorsi mõjude auto väliskujus, mis 1998. aasta Eesti Päevalehte tsiteerides "sarnaneb seebikarbile". Ometi on mudelile 9-5 pandud kõrged lootused. Osalt on 9-5 tuginedes interneti koduleheküljele (http://www.saabnet.com) neid lootusi juba täitmagi hakanud, sest eelmisel aastal oli SAAB'ide müük Inglismaal rekordiline. Võrreldes oma eelkäija 9000-ga tunneb 9-5 mõneti vähem huvi sportliku poole vastu.

4.10. SAAB 9-3
SAAB 9-3 on vaid kerge töötlemise läbi teinud 900, millele on tehtud 1200 muudatust (Jeremy Clarkson. Top Gear. 1998. nr. 3). Üks peamisi uuendusi on aga SAAB'i astumine suurele diiselmootoriga autode turule. See on esimene kord SAAB'i ajaloos, kus kasutatakse diiselmootorit, ent arvatavasti müügiedu huvides on otsustatud mõningatest tülikatest traditsioonidest loobuda. Samas võib öelda, et tõenäoliselt on 9-3 üldse tehtud mügitulemuste parandamiseks, sest midagi olulist auto ehituses muutunud ei ole ja seega uue mudeli turule toomine on suhteliselt odav (autori arvamus).

5. SAAB'I MÜÜGIEDU NUMBRITES.

Vaatamata asjaolule, et alates 1989. aastast on pool SAAB Automobile AB aktsiatest kuulunud General Motors Incorporated'ile, ei ole SAAB'ide müügiedu oluliselt paranenud. General Motors oli 1997. aasta lõpuks SAAB'i investeerinud 1,2 miljardit USA dollarit. Samas oli SAAB'i 1996. aasta kahjum 227 miljonit dollarit. 1997. aasta esimesel poolel kasvasid müügitulemused 1996. aastaga võrreldes kümme protsenti, ent tõus algas suurest madalseisust (Birna Helgadottir, Eesti Päevaleht, 1998.a.). Hoolimata tõusust 1997. aastal, müüdi aasta jooksul vaid veidi üle 100 000 auto.
SAAB'i kehva seisu rõhutab Volvo edu. Volvo müügikäive 1997. aastal oli enam kui 18,5 miljardit Rootsi krooni. (B. Helgadottir, Eesti Päevaleht, 1998.a.). Samas on Rootsi valitsus Volvot soosiva hoiakuga, soodustades Volvode väljavedu. Samuti on tehtud politseile ettekirjutused, mille kohaselt uute autodena võidakse osta vaid Volvo S40-id, kuna ükski teine auto (ka väljaspool Rootsit toodetud) ei vasta kehtestatud nõuetele. (G. Palström, autori intervjuu, 1997).
Lootust andev on Suurbritannia turg, kus 1995. aasta esimese viie kuu jooksul oli SAAB'ide müük rekordiline, ületades isegi 1989. aasta viie esimese kuu taseme, mis oli Suurbritannia senine rekord. (Will Edwin-Jones, UK Sales Latest, http://www.saabnet.com, 1995.)
Peamised müügilootused on pandud mudelile 9-5, mille esialgsed tulemused on loodetust väiksemad. SAAB'i ootus 1998. aastaks on kahjum, kuna suuri summasid pannakse mudeliarendusele ja turustamisele. (B. Helgadottir, Eesti Päevaleht 1998.a). Samas aga loodab General Motors, et 1999-l või 2000-l aastal jõutakse kindlasti kasumisse.
SAAB'i müügitulemuste ebarahuldavas tasemes võib näha ka kõrget omahinda, kuigi viimasel ajal on tehtud tööd selle alandamiseks. SAAB'i peamise konkurendi Volvo müügihind on praeguseks momendiks SAAB'iga umbes samal tasemel.
Eesti turul aga oli SAAB 1996. aasta seisuga kindlustanud positsiooni vaid sääraste eksklusiivautode ees nagu Jaguar, Cadillac ja Alfa Romeo (Autorevüü, 1997, nr. 2. lk. 25).
SAAB pole oma marketingi üles ehitanud niivõrd sportlikkusele, kui just sõnadele "unikaalne" ja "eristatav" (A. Swift, Top Marques, 1995.). Tundub aga, et ka need sõnad hakkavad kaotama oma mõju.

6. SAAB AUTOMOBILE AB JA GENERAL MOTORS INC.

Alates 1989. aastast kuulub 50 protsenti SAAB Automobile AB aktsiatest General Motorsile, mis on teinud SAAB'i suuri investeeringuid. Kuna General Motorsi kasum langes 1997. aastal kolmandiku võrra, siis pööratakse rohkem tähelepanu ka SAAB'i kahjumile. (B. Helgadottir, Eesti Päevaleht, 1998.). Praegune koostöö SAAB'i ja General Motorsi vahel on viinud vaid SAAB'i omanäolisuse langusele, mis omakorda ei kutsu seda autot suhteliselt kõrge hinnaga ostma.
Oluline osa on juba 1998. aastaks koostööl mootorite vallas, sest mudelile SAAB 9-3 on paigutatud Opeli Ecotec diiselmootor, millega loodetakse leida suurt ostjaskonda üha laieneval diiselautoturul.

7. PROGNOOS SAAB AUTOMOBILE AB TULEVIKUKS

Et vähendada kahjumit, plaanitakse veelgi tihedamat koostööd ning loodetakse erilist edu saavutada ühiste kerepõhjade abil. On avaldatud arvamust, et aastaks 2000 võtab GM üle ka teise poole SAAB'i sõiduautode tootmisest (Mudeliaasta 1997, Autorevüü Autokataloog, 1997.). Rootslased ise arvavad, et SAAB'i saab päästa vaid ime.

8. KOKKUVÕTE

SAAB pole kogu oma eksisteerimise jooksul olnud eriti edukas. Pigem on toodetud omanäolisi ja eksklusiivseid autosid. Müügiedu on püütud saavutada radikaalsete uuendustega tehnoloogia vallas, kuid sageli on need püüded kandnud loodetust vähem vilja. SAAB pole eriti püüdnud turgu võita sportliku küljega, kuid turustuses on kasutatud sõnu "unikaalne" ja "eristatav". Alates 1989. aastast kuulub pool SAAB'ist General Motorsile ja tänu tihedale koostööle on hakanud SAAB eemalduma oma varasemast imagost. SAAB'i müügiedu on hakanud aeglaselt paranema tänu tugevale mudeliarendusele, mida lubab teha just General Motorsi suur kapital. Osalt võib aga kesise müügiedu taga näha kõrget omahinda ning Rootsi valitsuse Volvot soosivat poliitikat. Tulevikuprognoos on vähe lootustandev, sest on avaldatud arvamust, et aastaks 2000 võtab General Motors üle ka teise poole SAAB'ist.
Autori oma panus käesolevasse tööse on peamiselt andmete kompaktses esitamises ja kõrvutamises, kuna selliseid koondmaterjale pole peaaegu võimalik leida. On püütud läheneda probleemidele kasutatud materjalide põhjal veidi teisest vaatenurgast. Näiteks Volvo müügieeliste osas on küsitletud Rootsi politseinikku, kelle teenistusautoks oli SAAB 9000.

9. KASUTATUD KIRJANDUS

Helgadottir, B. Kas SAAB'i saab päästa?-Eesti Päevaleht, 12. veebruar 1998, lk. 4

Mudeliaasta 1997. -Autorevüü Autokataloog, 1997, lk. 139.

Automüük müügifirmade lõikes 1996. aastal. -Autorevüü, 1997, nr. 2, lk. 25.

Andrew Swift: Top Marques, videosalvestus, 1995.

Graham Cowland: Top Marques, videosalvestus, 1995.

Jeremy Clarkson: Top Gear, videosalvestus, 1998.

Gunnar Palström: Autori intervjuu, üleskirjutus, Stockholm, 27. august 1997.

SAAB. Models.
[http://www.saabusa.com/models.html]

SAAB. General Information.
[http://www.saab.com]

SAAB. GB Sales.
[http://www.saabnet.com]

SAAB enne "üheksakümne ühte". -Tehnika Kõigile, 1995, nr. 1, lk. 33-35.
Lisa 1

SAAB Automobile AB üldandmed

SAAB Automobile AB on autotootja asukohaga Trollhättan, Rootsi. Asutatud iseseisva ettevõttena: Jaanuar 1, 1990, järgides ühisettevõtte lepingut Saab-Scania AB ja General Motors Inc. vahel.

Osalus: 50-50 Investor AB ja General Motors
Peakorter: Trollhättan, Rootsi
Töötajate arv: 9,482 (Detsember 1997)
Müüdud autode arv: 100,200 (1997)
Saab 900: 65,700
Saab 9000: 27,700
Saab 9-5: 6,800

Mudelid: Saab 9-3 S/SE - 3ukseline Coupe, 5ukseline & Kabriolett
Saab 9000 - 5ukseline CS/CSE
Saab 9-5 - 4ukseline S/SE

Mootorid: 2.0 l - 130-185 hj
2.2 TiD - 115 hj
2.3 l - 150-225 hj
2.4 3.0 l V6 - 200 hj

Toodang ja teised tegevused:

Trollhättan: Kered, värv ja lõplik Saab 9000, Saab 9-3 and Saab 9-5 montaazh
Södertälje: 2.0 ja 2.3 liitrised mootorid kõigile mudelitele
Gothenburg: Manuaalkäigukast kõigile mudelitele
Nyköping: Varuosade ja lisaseadmete keskus
Uusikaupunki: SAAB 9-3 Cabriolet montaazh Valmeti tehases Soomes

SAAB MOTO-CAR'S SALE'S PROGRESS

Tauno Mõts

Summary

SAAB is an abbreviation of Swedish name Svenska Aeroplan Aktiebolaget. In the early days SAAB was a manufacturer of aeroplanes. After the World War II it started to produce moto-cars, but it did not become very successful, because there were very little ressources in SAAB's hands. The report has treated problems that might have caused the low sales. It also contains some innovations that have helped SAAB to improve the sales in the USA or other countrys and regards the sales strategys of the SAAB's main competitor, Volvo. SAAB's low sales numbers may be caused by high prime costs and the Swedish covernments policy that is supporting Volvo's export. SAAB has always manufactured original and sporty moto-cars and has used the words "unique" and "distinctive" in theyr marketing. Since 1989 50 percent of SAAB has belonged to the world's largest car-company, the General Motors Incorporated. Thanks to the big investments that GM has made, SAAB is increasing in sales, but also losing it's image as an exclusive car, because of the GM's effect on SAAB's design. In the future, SAAB is hoping even bigger collaboration with GM. There have been thoughts that GM may take over the whole SAAB Automobile AB in the year 2000.